Näonaha koorimise abil eemaldatakse pindmised surnud naharakud. Surnud naharakke eemaldamata ummistuvad nahapoorid, niiskus ei pääse sügavamatesse nahakihtidesse ja nahk muutub karedaks, tuhmiks, ebaühtlaseks ja kuivaks.
Naha koorimise toime:
- Koorimise abil eemaldatakse surnud naharakud ning nahale kogunenud mustus, mistõttu nahk muutub säravaks, värskeks ja nooruslikuks.
- Ühtlustub nahatoon, nahk muutub siledamaks ja pehmemaks, vähenevad pigmendilaigud.
- Intensiivistub hüaluroonhappe süntees, nahk muutub niisutatumaks.
- Paraneb naha ainevahetus, mikrovereringe ja toitainetega varustatus.
- Soodustab naha uuenemist ja aeglustab vananemisprotsesse, vähenevad peened jooned ja kortsud.
- Kiireneb kollageeni süntees, paraneb naha toonus.
- Puhastab ka nahapoore, mille tulemusena suurepooriline nahk muutub siledamaks, leevenduvad põletikulised protsessid.
- Parandab järgnevate nahahooldustoodete imendumist nahka.
Millist koorijat valida?
Naha koorijad jagunevad terade-, hapete- ja ensüümidega koorijateks.
Teradega koorijad:
Teradega koorijad ei tohi kindlasti olla suureteralised ja kraapivad. Selliste koorijate kasutamise tulemuseks on ketendav ja ärritunud naha pind.
Tänapäevastes koorijates on terad pehmemed ja leebemad, kuid nendega ühtlaselt koorida on keeruline, sest osad näo piirkonnad saavad tugevamalt ja teised nõrgemalt kooritud. Teraliste koorijate kasutamine järjest väheneb ja asendub tunduvalt lihtsamalt kasutatavate ja efektiivsemate happe- ja ensüümkoorijatega.
Hapetega koorijad:
Happekoorimine e. bioloogiline koorimine on üks vanemaid iluprotseduure maailmas. Juba üks ajaloo kaunemaid naisi, Egiptuse kuninganna Kleopatra avastas täiusliku retsepti oma naha hellitamiseks, selleks oli luksuslik piimavann. Piimas sisalduval piimhappel oli õrn kooriv toime, mis andis nahale noorusliku ja pinguldatud välimuse. Samuti juba vanal ajal kasutati viinamarjade pressimisel saadud jääke (viinhape) naha hoolduses.
Naha pinda katab nn. happeline kaitsekile e. hüdrolipiidkiht. Naha keskmine pH tase on 5,5 ja terve naha pealispind on alati kergelt happeline. Probleemse naha pH tõuseb ja on aluseline, samuti tõuseb naha pH vananedes. Seetõttu vajab nahk tooteid, mis tagaksid nahale happelisema e. madalama pH keskkonna. Madalam pH väldib bakterite vohamist nahal, aeglustab vananemisprotsesse, nahk on särav, tasakaalus ja suudab täita efektiivselt ettenähtud kaitsefunktsiooni.
Happekoorimine eemaldab kontrollitud sügavusega surnud naharakud ja stimuleerib uute, tervete rakkude paljunemist ja vett siduvate ainete tootmist nahas. Kiireneb naha vereringe ja ainevahetus, sellega kiirendatakse kollageen- ja elastiinkiudude tootmist.
AHA-happed ehk alfa-hüdroksühapped on looduslikes allikates, näiteks puuviljades, esinevad orgaanilised karboksüülhapped. Levinumad AHA-happed on piim-, sidrun-, õun-, mandel- ja glükoolhape. Need happed on vees lahustuvad, sügavale ei imendu ja toimivad pindmiselt.
BHA-hape ehk beeta-hüdroksühape on õlis lahustuv salitsüülhape. Imendub rasustesse pooridesse ja puhastab neid.
Leebemaid happekoorijaid, mille pH on suurem kui 4,0, saab kasutada koduhoolduses. Kindlasti peab olema ettevaatlik ja kindel, et antud hape sobib koduhoolduses. Internetist tellitud happed võivad tekitada sügavaid põletusi ja jäävat nahakahjustust. Happed, mille pH on alla 4, tuleb kindlasti neutraliseerida ja need peavad jääma professionaalsetele salongihooldustele.
Madalama pH-ga puuviljahapetega ja triklooräädikahppega koorimisi tohib teha ainult kliinikutes vastava väljaõppega spetsialisti juures.
- Pärast hapetega koorimist on soovitav kasutada päikesekaitset.
- Raseduse ja rinnaga toitmise ajal võib kasutada happekoorijaid.
- Suvel on happekoorimine lubatud kuid tuleb kasutada päikesekaitset.
Ensüümkoorijad:
Ensüümkoorijad ei sisalda abrasiivseid osakesi, koorimine teostatakse ensüümide e. fermentide abil (papaiin, bromelaiin jne). Kõige leebem, kuid väga efektiivne koorimise variant. Ensüümid avavad naha sarvkihi, lahustavad surnud naharakkude vahel olevad valgulised sidemed ja mustuse. Ei tekita kipitust ega naha ketendust. Koorivad ühtlaselt, nahk on jumekam ja paraneb tunduvalt nahahooldustoodete imendumine. Sobivad ka kõige tundlikumale nahale.
Kellele missugune nahakoorimine?
Kindlasti tuleb arvestada oma nahahoolduspetsialisti nõuannet.
KUIV, NORMAALNE JA KOMBINEERITUD NAHK: sobivad ensüümidega koorijad ja puuviljahapped.
TUNDLIK JA KUPEROOSNE NAHK: sobivad kergematoimelised koorijad, näiteks ensüümkoorijad.
AKNELE KALDUV, RASUNE JA PÕLETIKULINE NAHK: Ettevaatlik tuleb olla teraliste koorijatega, sest võivad nahka ärritada ja põletikku intensiivistada. Sobivaim on happekoorimine.
Kui sageli koorida?
See sõltub naha seisundist ja enesetundest. Normaalse, kombineeritud ja rasuse naha puhul on soovitav koorida nahka 2 x nädalas, tundliku naha puhul 1x nädalas.
Variandid:
- 2x nädalas kanda näole nahatüübile sobiv happekoorija, hoida 15 minutit ja pesta veega, seejärel nahka niisutada.
- 1x nädalas kanda näole happekoorija, hoida 15 minutit, loputada veega ja 1x nädalas kanda näole ensüümkoorija. Osad ensüümkoorijad on lubatud ka ööseks maskina näole jätta. Sel juhul seerumit ja kreemi ei pea kasutama.
- 2x nädalas kanda näole ensüümkoorija, loputada maha ja kanda näole seerum ja kreem. Osad ensüümkoorijad on lubatud ööseks näole jätta (näiteks Dermia Solution Enzyme Exfoliant). Sel juhul seerumit ja kreemi kasutama ei pea.
- Võib kasutada ka happetoonikuid. Peale näo puhastamist kanda igapäevaselt vatipadja või sõrmede abil näole, maha ei pese. Peale toonikut kanda nahale seerum ja kreem. Sel juhul ei pea eraldi happe- või ensüümkoorijat kasutama, kuid ei ole keelatud